Uudised

Kui vaadata inimeste sissetulekuid ja kinnisvara ruutmeetri hinda, siis on turg praegu nii tasakaalus, kui see üldse võimalik on. Kuid ostujõu tasakaal pole ainus faktor, mille tulemusena võib rahulikult uinuda nii ühisrahastuse väikeinvestor kui ka elukeskkondi loov suurarendaja. kirjutab Domus Kinnisvara juhatuse liige Raul Reino.

Kvartali andmed Eesti keskmise brutokuupalga kohta pärinevad viimati II kvartalist, mil keskmiseks palgaks oli 1321 eurot. Kui võtta võrdluseks kõrvale sama perioodi korteriomandite tehingud, siis kiretu statistika ütleb meile seda, et korterite keskmiseks mediaanhinnaks oli 1344 €/m2. Rusikareegli kohaselt on kinnisvaraturg tasakaalus siis, kui keskmine palk vastab keskmisele ruutmeetri hinnale ja 2018. aastal võime tõdeda, et sellest lähtepunktist vaadates on kinnisvaraturg igati tasakaalus ja stabiilse tervisliku seisundi juures. Kui kinnisvaraturgu ka peaks mingi orkaan tabama, siis ostujõu ilmakaarest on oht minimaalne.

2018 III kvartalis tehti Eestis maa-ameti andmetel kokku 5511 korteritehingut. Korteritehingute keskmine hind oli 1183 €/m². Aastataguse ajaga võrreldes vähenes Eesti korteritehingute arv 4,2%. Tehingute hind kerkis samal ajal 2,6%. 

Tehingute arv on korterituru oluline näitaja, mis annab teada, kas korteriostjate ja -müüjate soovid kohtuvad ning kas suudetakse edukalt tehinguni jõuda. Hinnad on seotud tehingute arvuga. Enamasti liigub hinnatrend samas suunas, mis tehingute arv ette näitab, kuid seda 3-6 kvartali pikkuse viitajaga.

Paraku peab tõdema, et ei ole võimalik, et tehingute arv jätkab lõputut tõusu. Hetke olukorda hinnates tasub ka silmas pidada, et isegi tagasihoidliku languse tingimustes on korteriturg suuremates tõmbekeskustes ehk Tallinnas-Harjumaal-Tartus-Pärnus üsnagi aktiivne. Aktiivne turg tähendab, et tehingute arv on pikaajalisest keskmisest märksa kõrgemal.